Armas raamaturiiul ootab. Ja see lambipilt peabki nii suur olema, jah.

Tere.

Kas pole mitte kummaline. Jälle on juuni (st ma ei oska ajaga midagi peale hakata), õnnis blogindusehetk. Keskhariduse paber on ka käes juba ja puha. Kahtlane.

Lähen rattaga männikusse hoopis.

Tere ummikust. Taaskäivitan oma blogi. Võtmed kadusid terveks aastaks ära. Autoistme alla.
Tegelikult on suvi natuke tühjavõitu. Selle probleemi aktuaalsus sundis mind meenutama eelmisel aastal muretsetud blogilehe parooli. Ahoi!